Kasutusjuhend

Kasutusjuhend.pdf

Esimene kütmine

Sinu uus ahi on teenib sind aastaid, kui lased sel enne kasutuselevõtmist paar päeva toatemperatuuril kuivada. Soojendades ahju liiga vara, võib selle konstruktsioonidesse tekkida püsivaid kahjustusi, mida garantii ei korva.
Voolukivi on olnud maapõues miljardeid aastaid enne selle kasutuselevõtmist ahjukivina ning nende miljonite aastate ja mitmete jääaegade jooksul on kivisse tekkinud erinevaid sisemisi pingeid, mida peab kivist eemaldama ettevaatlikult algsoojendusega. Kahhelahjude konstruktsioonides olev niiskuse eemaldamiseks tuleb ahjul lasta esmalt kuivada toasoojuses, seejärel kütta ettevaatlikult kütmisjuhendi kohaselt. Peale kasutuselevõtmise perioodi, võib ahju kütta normaalselt ka selle pikaaegse kasutamatta jätmise järel. Algselt võib ahju tõmme olla normaalsest viletsam, kuni selle konstruktsioonide täieliku kuivamiseni.

Uue ahju kasutuselevötmine

1. Lase ahjul kuivada vähemalt nädal aega nii, et korstna siibrid on avatud ja ruumitemperatuur minimaalselt +15°C. Madalama temperatuuri juures on ahju kuivamisaeg pikem. Ahju kuivamist saad kiirendada kasutades soojapuhurit või mõnda muud eesmärgile vastavat soojendit.
2. Alusta ahju soojendamisega ettevaatlikult vähese (1-2kg) puukogusega. Hoia siiber avatud kogu kasutuselevõtmise perioodi jooksul. Kamin-leivaahjudes võid põletada mõlemas koldes vaheldumisi ühesuguse (1-2kg) puukoguse. Väikestes kaminates laotakse puud püstisesse asendisse, suurtes kaminates ja leivaahjudes horisontaalasendisse.
3. Suurenda puude kogust tasapisi nii, et viiendal kütmispäeval põletad kogu kolde mahus puid, mis on ¾ kolde kõrgusest.
4. Viiendast kütmispäevast edasi võid kütta ahju normaalselt kasutusjuhendi kohaselt. Lubatud maksimaalne puude kogus on kaks koldetäit ööpäevas. Kasuta ainult kuiva, nn. üle ühe aasta vanu puid. Ära põleta koldes prügi, kuna see võib tekitada kolde kanalite pigindumist ja keskkonda kahjustavaid saasteid.

Enne süütamist

Enne ahju süütamist veendu, et tuhakast ei ole täis. Sulge mehaaniline ventilatsioon ja (pliidi) õhupuhasti. Juhul kui ventilatsiooniseadmes on nn. lüliti, kasuta seda. Vajaduse korral ava süütamise ajaks tuulutusaken. Ava lõõri siiber ja kolde luugi (ukse) õhuventiilid ning veendu, et korstnas oleks piisav tõmme. Kui ahjus on suveplaat, ava ka see. Tõmbe olemasolus võib veenduda kui koldes süüdata tuletikk. Juhul kui küttekolle on olnud pikka aega kasutamata või korsten ei tõmba, tuleb piisava algtõmbe saavutamiseks võtta ära ahju või suitsulõõri korstnapühkimisluuk ja põletada suitsukanalis ajalehest kõvaks pigistatud paberipalli. Alles peale seda, kui algtõmme on tekkinud, võib koldes tule süüdata.

Küttepuud

Kasuta ainult kuivi nn. üle üheaastast puid. Puu peab olema lõhutud, et see põleks korralikult. Puud peaks tooma toasooja juba eelmisel päeval, et need jõuaksid piisavalt kuivada.

Süütamine

Lao küttekoldesse pool kolde täit puid. Väikestes kaminates laotakse küttepuud püsti vastu kolde tagaosa. Suuremates kaminates, pliitides ja leivaahjudes laotakse puud horisontaali. Süüta puud paberi, puukoore või väikese puutiku abil. Ära kasuta süütevedelikku! Õhusaaste vähendamiseks süüta puud pealt poolt.

Kütmine

Peale süütamist sulge küttekolde uks ja ava tuhaluugi õhuventiil lõppasendisse. Juhul kui ahjus on suveplaat, sulge see, kui puud on korralikult põlema süttinud. Jälgi põlemist ja veendu, et põlemine toimub piisava leegiga ja et on piisav õhu juurdevool, et küttekolde sooja akumuleerimisvõime püsib hea ja põlemine puhtana. Kui esimene ahjutäis on söestumiseni põlenud, võid lisada teise ahjutäie puid. Enne puude lisamist sulge kaminahjude tuhaluugi ventiil. Põleta küttekoldes maksimaalselt kaks ahjutäit puid ööpäevas. Õhu juurdevoolu kogust võidakse vähendada, kui söestumine on alganud. Parim kütmistulemus saadakse Lappi Uuni ahju iga päevasel kütmisel.

Tähtis!

Juhul kui küttekoldes põletatakse niiskeid või tõrva sisaldavaid puid ja lõõrides on vilets tõmme, võivad küttekolde ja suitsulõõride kanalid muutuda pigiseks.
Suitsulõõrides olev pigi võib põlema süttida ja tekitada nn. nõe põlemise. Nõe põlemisest, isegi kui see on sammunud, tuleb teatada koheselt tuletõrjele!
Küttekollet, kus põleb tuli, ei või jätta järelvalveta.
Pea alati kinni tuletõrjeametnike juhenditest ja ametlikest määrustest. Juhul kui sinul on väikegi kahtlus tuletõrjeturvalisust puudutavates küsimustes, võta ühendust kohaliku tuletõrjeametniku või Lappi Uuni tehnilise nõustajaga. Pea meeles, et tuli ei ole mänguasi! Suitsulõõrid vajavad puhastamist vähemalt üks kord aastas. Korstnapühkimise eest vastutab kinnisvara omanik. Ehitise keskkond ja ehitise paiknemine mäe all või suurte puude ümbruses, võib muuta lõõride tõmmet viletsamaks. Lõõrides tekib tõmme, kui lõõris olev soe õhk tekitab küttekoldes soojusliikumise. Kehva tõmmet võivad suurendada ilmastikuolud, nagu näiteks tuul ja vihm ning ruumis valitsev madalrõhkkond. Korstna otsas soovitatakse kasutada korstna mütsi, mis hoiab korstna kuivana ja pikendab korstna eluiga ning parandab tõmmet.

Puhastamine

Ahju pinna puhastamine

Polvijärvi voolukivile ei kinnitu mustus kergesti. Sellegi poolest tuleb rasv ja muu mustus eemaldada kivi pinnalt võimalikult kiiresti. Ahju puhastatakse alati jahtunult. Kivipinna puhastamiseks võib kasutada vees lahustatud nõudepesuainet. Pesuained kantakse kivi pinnale ja lastakse mõjuda, seejärel pind loputatakse. Väldi asjatut krohvivahede puhastamist. Kahhelkiviahju plaatide puhastamiseks võib kasutada puhastamiseks ettenähtud pesuaineid.

Uste (luukide) klaaspindade puhastamine

Uste (luukide) klaase peab  puhastama regulaarselt, et nõgi ei kinnituks klaasi külge. Kergeim viis klaasi puhastamiseks on, kui võtta niisutatud majapidamispaberisse natuke peenikest tuhka koldest ja hõõruda sellega klaasi. Klaas pühitakse hoolikalt üle niiske majapidamispaberiga ning kuivatatakse.